|
|
| Avaleht -> Mis on UV-indeks? |
|
UV-INDEKSMõned aastad tagasi on Euroopa Liidu maades ja mujalgi üldsuse teavitamisel UV-kiirguse tasemest üle mindud UV-indeksile. MED energeetiline ekvivalent oli igal nahatüübil erinev. UV-indeks on seotud efektiivse erüteemse kiiritustiheduse skaalaga ühikutes mW/m2 ja tema väärtused ei sõltu nahatüübist. UV-indeksi väärtusele 1 vastab 25 mW/m2 efektiivset erüteemset UV-kiirgust, väärtusele 2 -- 50 mW/m2, väärtusele 3 -- 75 mW/m2 jne. Indeksi suuremad väärtused näitavad suuremat ohtu kui väikesed. Väärtustel alla 2 ei tarvitse midagi karta, väärtustel 3-5 on mõistlik esmakordsel päevitamisel piirduda 30-60 minutiga. Hoolikamalt tasub oma päevitamist reguleerida indeksi väärtustel üle 5. Eestis küünib UV-indeksi maksimaalne väärtus kesksuvise keskpäeva paiku 7,5. Täpsemalt tasub UV-indeksi väärtusi jälgida lõunamaistes supelrandades ja muudes päikeselistes paikades. Asustatud piirkondadest on suurimaid UV-indeksi väärtusi, kuni 20, registreeritud Tiibeti platool. Sellele vastab II nahatüübi skaalas 7,2 MED/tunnis ja esimene päevitusseanss ei tohiks kesta üle 8 minuti. Kaheksatuhandelistel mäetippudel on keskmised UV-indeksi väärtused veelgi suuremad.
Abiks päevitajaleNaha punetust ja järgnevat pruunistumist tekitab nn. UV-B diapasooni (lainepikkuste vahemik 280-315 nm) ja vähemal määral UV-A diapasooni (315-400 nm) ultraviolettkiirgus. Minimaalne erüteemne doos (MED) kui päikesepõletuse ühik on väikseim kiiritusdoos, mis kutsub esile päevitamata naha punetuse. Selles doosis sisalduvad mõlema, nii UV-B kui UV-A diapasooni panused. Päevitamisel on oluline teada kui kiiresti MED võiks koguneda. Selle iseloomustamiseks on kasutusel doosi kogunemise kiirus MED/tunnis. Punetuse tekkimine oleneb naha omadustest. Erinevate nahkade jaoks on MED ja sellele vastav energiahulk erinev. Enamasti antakse need keskmise nn. kaukaasia naha (ameerikas valge inimese naha iseloomustamiseks kasutusse võetud termin) jaoks, mille korral 1 MED = 250 efektiivset dzauli ruutmeetrile (Jef/m2). Kergemini punetama hakkavate heledate nahkade korral loetakse 1 MED = 200 Jef/m2 ja tumedate nahkade korral 1 MED = 350 Jef/m2. Pruuni ja musta nahaga inimeste jaoks on MED väärtused veel palju suuremad, kuni 600 Jef/m2. Juba mitu aastat eelistatakse MED asemel UV indeksit, mis iseloomustab ainult energeetilise doosi kogunemise kiirust ega ole seotud naha tüübiga. UV Indeksi ühikuks on 25 efektiivset mW/m2. UV Indeksi väärus ehk doosi kogunemise kiirus antakse tavaliselt keskpäeva jaoks, mil Päike on kõige kõrgemas punktis. Tunni jooksul enne või pärast tõelist keskpäeva võikski sellest suurusest lähtuda. Eesti piirides langeb tõeline keskpäev enamasti kella 12 ja 12.30 vahele. Kella 9 või 15 paiku võib päevitada keskeltläbi kaks korda kauem kui keskpäeval. Keskmise päevitamata nahaga inimesel maksaks päikesepaistelisel ajal keset päeva alustades piirduda 20-minutilise seansiga. Eriti heleda naha omanikele tuleks kasuks alustamine isegi kaks korda lühemate seanssidega. Nahka aitab pruunistada ka veidi pikemalainelisem UV-A (320-400 nm) kiirgus. UV-B kiirgusesse erilise ettevaatusega suhtumist tingib asjaolu, et selle kiirguse energiarikkad kvandid suudavad kahjustada nii taimede kui inimeste ja loomade bioloogilisi kudesid. Inimestel võib naha kudede kahjustustest hakata arenema nahavähk. Ja muidugi vananeb nahk kiiremini. Intensiivne UV-B kiirgus tekitab silmakae, mida aitavad vältida kvaliteetsed päikeseprillid. Kahjuliku kõrval on UV-B kiirgusel ka soodne toime. Ta soodustab D vitamiini sünteesi ja hävitab õhus haiguste tekitajaid. Sellepärast ei tulegi päevitamist vältida vaid päevitada parajal määral. UV-B kiirguse nivoo regulaarne jälgimine võimaldab päevitamise kestvust täpsemini timmida. Tarvidus selle jälgimise järele ei lähtu aga ainuüksi päevitamisest. UV-B kiirgus mõjutab mitmesuguste materjalide vastupidavust, kogu atmosfääri keemiat ja kiirguse suhtes tundlike kultuurtaimede saakegi. Päevitades võib kergesti tekkida illusioon, et kui ennast päikesekiirte eest varju hoida, siis nahk punaseks ei lähe. Läheb ikka. Ultraviolettkiirgus tuleb otsejoones läbi atmosfääri palju halvemini kui nähtav kiirgus. Õhu molekulidel hajumise tõttu jõuab ta päevitajani kõikvõimalikest suundadest. Otsekiirguse osa küünib pooleni summaarsest vaid südasuvise keskpäeva paiku, madalama päikese korral jääb aga hajuskiirgusele järjest rohkem alla. Paksult lauspilves ilmaga ei edene ka päevitamine. Osaliselt pilves ilmaga võib pilvedelt peegeldumine aga suunata nahale koguni rohkem UV-kiirgust kui päris selge ilma korral. Stratosfääri osoonikihi paksusest oleneb, kui palju UV-B kiirgust üldse alumisse õhukihti jõuab. Teatud erandlikes olukordades võib osoonikihi paksus olla kuni veerandi võrra alla tavalise ja siis on kiiritustihedus kuni 1.5 korda suurem. Koostanud:
|
| Veebihaldur |
